Inimese arenguga oleme muutnud umbes 95% loodusest, tekitades kohalikele taimedele ja loomadele tohutuid väljakutseid. Meie muruplatside all elavad kõikvõimalikud ussid, ämblikud ja muud putukad, kes on meie ökosüsteemis kesksel kohal. Luues nendele väikestele olevustele rohkem rohelust, toetame toiduahela kõiki osasid ja aitame eluringil jätkuda. 

Toetab bioloogilist mitmekesisust

Kui kõnnite läbi linna, võite märgata, kui mürarikas seal on. Seda seetõttu, et paljud kõvad pinnad põhjustavad heli põrkumistumist. Muru aga toimib nagu tekk või heliisolatsiooni paneel, mis neelab inimeste, autode ja loomade helisid.

Muruplats vähendab mürasaastet

Muruplats võib aidata võidelda soojussaare efektiga, kus linnades on kõrgem temperatuur kui ümbritsevates maapiirkondades. Soojussaare efekt toob ekstra energiatarbimist, kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kahjustab inimeste tervist ja mugavust, võib põhjustada vee kvaliteedi halvenemist ja isegi veeloomade surma. Muru aitab hoida õhutemperatuuri oluliselt jahedamana ning teeb meie linnadest parema elukeskkonna.

Muru aitab energia tarbega

150 ruutmeetrit muru võib igapäev toota piisavalt hapnikku, et toetada 4–11 inimest olenevalt asukohast.

Muru toodab hapnikku

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

1 m2 (laius 45.7cm; pikkus ca 218cm)

Sõltuvalt mulla niiskusest 20-35 kg

Muru peaks olema paigaldatud võimalikult ruttu pärast tarnet. Üldjuhul võiks murumätas olla rullis maksimaalselt kolm ööpäeva pärast lõikamist ,kuid ilmastik võib seda aega oluliselt lühendada.

Paigaldamisjärgselt tuleb muru vähemalt 2 nädala jooksul rikkalikult kasta ja hoida püsivalt niiskena. Kastmisperiood peab kestma seni kuni muru on lõplikult juurdunud. Kastmine on piisav, kui mätta all olev pinnas samuti märgub (seda võiks kastmise käigus mõne koha peal kontrollida tõstes mätta serva üles).

Muru vajab elamiseks vett, toitaineid ja valgust. Mis tähendab, et täielikus varjus ei suuda elada mitte ükski muru liik. Kuid poolvarjulises kohas saab kõige paremini hakkama varjumuru.

TEKKEPÕHJUS-LAHENDUS

Pinna liigniiskus-kraav, drenaaž.

Muld liiga happeline-mulla happesuse neutraliseerimine regulaarse lupjamisega. 

Liiga vähe toitaineid mullas-väetamine.

Liialt varjuline kasvukoht-saemees puude jaoks või maja lammutus

Liiga madalalt või liigne niitmine-niitmisel peaks jälgima põhimõtet, et korraga ei eemaldataks üle 1/3 muruorase pikkusest. Muru optimaalne kõrgus pärast niitmist sõltub konkreetsest muru liigist aga samuti hetke ilmastikust, niiskustasemest, toitainete hulgast mullas ja muru kasutusest. Põuase ilmastiku või toitainete puuduse korral peaks muruorase hoidma pisut pikemana. Enamasti hoitakse muru 30-35mm kõrgusena. Niitmissagedus sõltub taimede kasvukiirusest ja see omakorda juba eelpoolnimetatud faktoritest. Keskmiselt tuleb muru niita kord 4-6 päeva jooksul.

On küll. Väetis enne paigaldust kiirendab muru juurdumist. Lugege väetise kasutamisel juhendit, liigne väetis võib juuri kõrvetada.

Muru me saartele ei tarni. Nii, et muru soovi korral peate ise transpordi meetodi leidma.

Siirdmuru, rullmuru ja muruvaip – viitavad kõik valmis murule, kuid neil võib olla mõningane terminoloogiline erinevus sõltuvalt kasutatavast piirkonnast. Üldiselt viitavad kõik mõisted sarnasele kontseptsioonile (valmis murule, mida saab paigaldada uude kohta). Kuigi võidakse sõnu mõnikord kasutada vaheldumisi, võib mõnes kontekstis olla täpsem kasutada ühte või teist terminit, sõltuvalt sellest, kas rõhutatakse muru rullide vormi (rullmuru), muru ühtlustatud paigaldust (muruvaip) või lihtsalt üldist valmis muru (siirdmuru).

Info

Eesti —
Harku vald, Ilmandu küla, Romantiku tee 18
Harjumaa

+372 528 9577

Sotsiaalmeedia